Pesula omanikule on tähtis, kas sooja vett jätkub ka siis, kui kõik pesukohad on hõivatud. S3D autohoolduse näitel vaatame, kuidas seda enne seadmete ostmist hinnata. Fotodel on pesula tööruum ja sealne boiler. Videos kirjeldatud paagi maht, algtemperatuur ja vette jõudva soojuse osakaal on arvutuse lähteandmed. Selle näite juurde ei kuulu kohapealse mõõtmise protokolli ega arveid, mille põhjal saaks kinnitada tegelikku rahalist kokkuhoidu.
Kuidas soojus pesuveeni jõuab
Elektrit tarbiv kaevandusseade eraldab töötades soojust. Vaadeldavas lahenduses liigub jahutusvedelik seadmest soojusvahetisse. Teisel pool soojusvahetit voolab pesula vesi, mis jõuab boilerisse juba eelsoojendatuna. Kaks vedelikku püsivad eraldi. Olemasolev boiler lisab vajaduse korral soojust, näiteks siis, kui mitu klienti alustavad korraga või kaevandusseade seisab hoolduse tõttu. Konkreetse seadme valikul tuleb kontrollida lubatud jahutusvedeliku temperatuuri ja seda, kui sooja vett soojusvaheti tegeliku vooluhulga juures anda suudab.
Mida annab üks tund tööd
Oletame, et seade tarbib püsivalt 3 kW ja vette jõuab 93% soojusest. Ühe tunni jooksul saab vesi siis 2,79 kWh energiat. Ühe liitri vee soojendamiseks ühe kraadi võrra kulub ligikaudu 1,163 Wh. Kui paagis on 200 liitrit vett algtemperatuuriga 10 °C, tõuseb vee keskmine temperatuur umbes 22 kraadini. Arvutus eeldab ühtlaselt segunenud vett, suletud kraani ja välja lülitatud lisakütet. Paagi ülaosas olev andur võib näidata keskmisest kõrgemat temperatuuri.
Kui eesmärk on soojendada vett kümnelt kraadilt viiekümneni, piisab samast energiast umbes 60 liitrile tunnis. Mõlemad arvutused kirjeldavad sama soojushulka. Kui tipptunnil kulub 300 liitrit, katab üks seade ligikaudu viiendiku vajadusest. Kogu tunni katmiseks annaks esialgne arvutus viis seadet, mis tarbivad kokku 15 kW elektrit, lisaks pumbad. Varem valmis soojendatud paak võib vajalike seadmete arvu vähendada.
Millises pesulas on sellest kasu
Päev läbi töötav käsipesula saab väikest ja ühtlast soojusvoogu kasutada mitme vahetuse jooksul. Autode põhjaliku puhastuse töökojas tasub kõigepealt kirja panna, milliste tööde juures sooja vett üldse kasutatakse. Iseteeninduspesulas arvesta eraldi sooja veega programme ja külma loputust. Kui autopargi sõidukid saabuvad kõik vahetuse lõpus, sõltub lahenduse mõte paagi mahust ja sellest, mitu tundi jääb enne järgmist pesu paagi soojendamiseks.
Peamiselt külma vett kasutavas või hooajaliselt avatud pesulas võib suur osa soojusest üle jääda. Sama küsimus tekib seal, kus olemasolev soojusallikas on odav. Mõõda vaba elektrivõimsust ajal, mil pumbad ja kuivatid juba töötavad. Seadmele on vaja kuiva hooldatavat ruumi. Enne paigaldust tuleb otsustada ka see, kuhu läheb soojus öösel, kui paak on soe ja veevõtt on lõppenud.
Kuidas koguda andmeid oma pesula kohta
Kirjuta sooja vee arvesti näit üles kõige tihedama tunni alguses ja lõpus. Korda mõõtmist mitmel tavalisel tööpäeval. Märgi üles siseneva vee temperatuur, pesuks vajalik temperatuur, paagi maht ja praegune energiaallikas. Segamisventiiliga süsteemis jälgi, et mõõdetud temperatuur ja maht käiksid sama veevoolu kohta. Võrdle asendatud soojuse maksumust elektri, pumpamise, paigalduse ja hoolduse kuludega. Kaevandamistulu jaoks jäta eraldi rida, et selle muutuse mõju oleks nähtav.
Proovikatse ajal kirjuta üles tegelik veemaht, temperatuur katse alguses ja lõpus ning elektriarvesti näit. Kontrolli, kas keegi samal ajal vett võttis ja kas boileri küttekeha lülitus sisse. Korda katset ka tavalisel töötemperatuuril, sest soojusvaheti kahe poole temperatuuride erinevus väheneb vee soojenedes.
Küsi oma objektile arvutust
Saada ForMinersile tipptunni veekulu, mõlemad temperatuurid ja foto olemasolevast boilerist. Lisa avamisajad ning tipptunnil kasutada olev elektrivõimsus. Nii saab võrrelda ühe seadmega eelsoojendust, mitut kaevandusseadet ja suuremat salvestuspaaki enne ostuotsust.
Allikad ja lisalugemine
Allikad toetavad planeerimismeetodit; siiski on vaja projektipõhist inseneritööd ja kohalike nõuete kontrolli.